в кого kelle pihta

165a Г несов.сов.

кинуть что, во что, чем, в кого pilduma, loopima, viskama, heitma, pillutama, paiskama; \кидатьть камешки в воду kivikesi vette pilduma, \кидатьть камнями в кого keda kividega loopima, \кидатьть окурки на пол konisid maha viskama, \кидатьть лучи kiiri heitma, \кидатьть взор v взгляд pilku heitma, лодку \кидатьло из стороны в сторону laine pillutas paati sinna ja tänna, его \кидатьет в дрожь tal on külmavärinad, \кидатьет в жар кого kellel tuleb kuum hoog peale v kes läheb üle keha kuumaks; ‚

\кидатьть жребий liisku heitma;

\кидатьть камень v

камешки в чей

огород kivi kelle kapsaaeda viskama;

\кидатьть v

кинуть на ветер что tuulde loopima v pilduma;

\кидатьть v

кинуть камень v

камнем в кого kelle pihta kivi viskama

325 Г несов.

1. кого-что, чем, по чему lööma, taguma, peksma, piitsutama keda-mida, vastu mida, mille pihta, millega; не бей его ära löö teda, \бить по руке käe pihta v vastu kätt lööma, \бить молотком по гвоздю haamriga naela pihta lööma, \бить кулаком в дверь rusikaga vastu ust taguma, \бить по воротам sport (väravale) peale lööma, ветки бьют по лицу oksad löövad näkku v vastu nägu;

2. что, во что, без доп. lööma mida; часы бьют полночь kell lööb kesköötundi, \бить в барабан trummi lööma, \бить в набат häirekella lööma (ka ülek.), \бить в ладоши käsi plaksutama;

3. кого tapma keda (loomade ja lindude kohta); \бить скот koduloomi tapma v veristama, \бить зверя ulukeid v metsloomi laskma v tapma;

4. кого-что lõhkuma, purustama, puruks peksma (ka ülek.); \бить окна aknaid lõhkuma v puruks peksma v lööma, \бить посуду nõusid lõhkuma v puruks peksma, \бить карту kaarti tapma v lööma, \бить врага vaenlast lööma, vastast purustama;

5. из чего, по кому-чему, во что tulistama, laskma keda millest, pihta andma (ka ülek.) kellele; \бить из пушек по окопам противника vastase kaevikuid kahuritest tulistama, vastase kaevikute pihta kahurituld andma, \бить птиц на лету linde lennult laskma v tabama, \бить по бюрократам bürokraatidele pihta andma;

6. purskama, ülek. pulbitsema; из радиатора начал \бить пар radiaatorist purskas auru, жизнь бьёт ключом elu pulbitseb;

7. (без 1 и 2 л.) кого kõnek. raputama; егo бьёт лихорадка ta vappub palavikus, ta kannatab vappekülma all, tal on kõrge palavik, его бьёт дрожь tal on külmavärinad;

8. что tegema, valmistama, teatud viisil töötlema; \бить масло võid tegema, \бить шерсть villa kraasima; ‚

\бить баклуши kõnek. lulli lööma;

\бить тревогу häiret andma, häilitama, lärmi tõstma;

\бить в глаза (1) silma hakkama, (2) silmi pimestama;

\бить в одну точку ühte ja sama taotlema, sama eesmärki teenima;

\бить в цель märki tabama;

\бить мимо цели märgist mööda laskma;

\бить в нос ninna lööma (lõhna kohta);

\бить наверняка kõnek. kindla peale välja minema;

\бить по карману кого tasku pihta käima kellele;

\бить по рукам käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama;

\бить челом van. (1) кому maani kummardama kelle ees, (2) кому, о чём anuma, paluma kellelt, mida, (3) на кого süüdistust tõstma, kaebama, kaebust esitama kelle peale;

\бить через край üle keema v voolama (rõõmu, energia vm. kohta);

бьёт чей

час kelle tund on tulnud;

\бить на что kõnek. millele rõhuma

предлог `I` с дат. п.

1. koha märkimisel mööda mida, mille peal, -l, -s, -st; по дороге mööda teed, tee peal, teel, по морю merd mööda, meritsi, по небу taevas, по лестнице mööda treppi, trepist (üles, alla), слёзы катились по щекам pisarad veeresid mööda põski alla, бегать по магазинам mööda poode jooksma, ходить по знакомым tuttavaid mööda käima, шарить по карманам taskutes sorima, оглянуться по сторонам ringi vaatama, по всему свету üle kogu ilma;

2. objekti märkimisel vastu mida, mille vastu, kelle-mille pihta, -le; kelle-mille järele; хлопать по плечу vastu õlga v õla pihta lööma, õlale patsutama, стучать по столу vastu lauda koputama, стрелять по врагу vaenlast v vaenlase pihta tulistama, скучать по детям laste järele v lapsi taga igatsema, тосковать по родине kodumaad taga igatsema, плакать по покойнику surnut taga nutma;

3. tegevusala märkimisel alal, -l, -s, -st, genitiivatribuut, liitsõna; работать по найму palgatööl olema, первенство страны по хоккею maa meistrivõistlused jäähokis, экзамен по физике eksam füüsikas v füüsikast, füüsikaeksam, специалист по нефти nafta eriteadlane, чемпион по шахматам maletšempion, -meister, исследование по языку keeleuurimus, работы по озеленению haljastustööd;

4. põhjuse ja otstarbe märkimisel pärast, tõttu, tagajärjel, järgi, \поst, \поl, jaoks, tarvis, -ks, ka liitsõna; по болезни haiguse pärast v tõttu, жениться по любви armastusest v armastuse pärast naituma, позвать по делу asja pärast kutsuma, по обязанности kohustuse pärast v järgi, по рассеянности hajameelsuse tõttu, по ошибке eksituse tagajärjel, eksikombel, одеваться по погоде ilma järgi riides käima, работать по совести südametunnistuse järgi tööd tegema, по совету кого kelle soovitusel, kelle nõuande kohaselt, по просьбе кого kelle palvel, ошибка по невнимательности hooletusviga;

5. abinõu v. vahendi märkimisel mille kaudu, teel, abil, varal, läbi, järgi, -s, -l, -ga; по радио raadio kaudu v teel, по почте posti teel, postiga, по компасу kompassi järgi, по солнцу päikese järgi, это передавали по радио seda räägiti raadios, считать по пальцам sõrmedel arvutama, говорить по телефону telefoniga rääkima;

6. suhte märkimisel poolest, poolt, -lt, suhtes, liitsõna; по величине suuruse poolest, suuruselt, по качеству kvaliteedi poolest, kvaliteedilt, по образованию hariduse poolest, hariduselt, родственник по матери ema poolt v emapoolne sugulane, младший по возрасту vanuselt noorem v noorim, младший по званию sõj. auastmelt madalam, по отношению к друзьям sõprade suhtes, по сравнению с прошлым годом eelmise aastaga võrreldes, товарищ по оружию relvavend, товарищ по работе töökaaslane, самый ранний по времени памятник архитектуры kõige vanem arhitektuurimälestis;

7. aja märkimisel -ti, -l, läbi, viisi, kaupa; по субботам laupäeviti, igal laupäeval, по утрам hommikuti, работать по ночам öösiti tööl käima v töötama, по целым дням päevad läbi, päevade viisi v kaupa;

8. suuna märkimisel piki mida, mille suunas, mida mööda; ехать по границе piki piiri sõitma, гладить по шерсти pärikarva silitama (ka ülek.), по следам jälgedes, jälgi mööda;

9. laadi v. tunnuse märkimisel järgi, vastavalt, kohaselt, põhjal, alusel, -s, -st, -l, -lt, liitsõna; по закону seaduse järgi, vastavalt seadusele, по желанию soovi järgi v kohaselt, работать по плану plaani järgi töötama, перчатка по руке kinnas on käe järgi, узнать по голосу hääle järgi v häälest ära tundma, судить по внешности välimuse järgi v põhjal otsustama, он одет по моде ta on moe järgi v moekalt riides, по всем правилам kõigi reeglite kohaselt, жить по правде kõnek. ausalt elama, по собственному желанию omal soovil, справочник по орфографии ortograafiateatmik;

10. jaotuse märkimisel -sse, -le, -ti, kaupa, haaval; разместить по комнатам tubadesse paigutama, расходиться по домам (kodudesse) laiali minema, рассадить по местам istekohtadele paigutama, каждому по книге igaühele üks raamat, по пяти рублей каждому igaühele viis rubla, по зёрнышку terakaupa, -haaval, они выпили по стакану чая igaüks neist jõi klaasi teed, по одному v одной ühekaupa, ükshaaval, по пяти viiekaupa, по шести kuuekaupa, по рублю штука (üks) rubla tükk; `II` с вин. п.

1. piirmäära märkimisel kuni milleni, millest saadik, -ni; прочитать с первой по пятую главу lugema esimesest kuni viienda peatükini (kaasa arvatud), по пояс в воде vööst saadik vees, по колено põlvist saadik, põlvini, по сей день selle ajani, siiani, tänaseni, tänini, он влюблён по уши ta on kõrvuni armunud, он по горло занят ta on üle pea töö sees, ta on ülimalt hõivatud;

2. koha märkimisel; сидеть по другую сторону стола teisel pool lauda istuma, по левую руку vasakut kätt;

3. kõnek. tegevussfääri märkimisel -l, kelle-mille järel käima, keda-mida tooma v toomas käima; ходить по ягоды marjul käima, ходить по грибы seenel v seenil käima, идти по воду к колодцу kaevust vett tooma minema;

4. jaotuse, määra v. hulga märkimisel kaupa; по два v по две kahekaupa, по двое kahekaupa, по три kolmekaupa, по трое kolmekaupa, по три рубля kolm rubla tükk, дать каждому по три рубля igaühele kolm rubla andma; `III` с предл. п.

1. ajalise järgnevuse märkimisel pärast v peale mida, mille järel; по окончании школы pärast v peale kooli lõpetamist, kooli lõpetamise järel, по истечении срока pärast tähtaja möödumist;

2. kõnek. van. ( tegevus) objekti märkimisel; скучать по отце isa taga igatsema; ‚

плыть по течению pärivett ujuma;

цыплят по осени считают vanas. tibusid loetakse sügisel

78 С ж. неод.

1. käsi (ka ülek.); левая \рукаа vasak v pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.), пожть руку кому kelle v kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по \рукае sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на \рукаах see raamat on kellegi käes v kellelegi välja antud, снять с \рукаи кольцо sõrmust käest v sõrmest ära võtma, взять ребёнка на \рукаи last sülle võtma, гулять под \рукау käe alt kinni v käevangus jalutama, \рукаами не трогать mitte puutuda, переписать от \рукаи käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре \рукаи neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя \рукаа minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за \рукаи käest kinni võtma, вести за \рукау кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte v üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek. töökäed, опытная \рукаа врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;

2. (без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая \рукаа mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema v võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema; ‚

лёгкая \рукаа у кого kellel on v oli hea v õnnelik käsi;

правая \рукаа (у) кого, чья kelle parem v teine käsi olema;

своя \рукаа kõnek. omamees, omainimene;

твёрдая \рукаа raudne v kõva käsi;

золотые руки kuldsed käed;

руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei накка peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud v jaks ei käi üle millest; большой \рукаи kõnek. kangemat v suuremat v esimest sorti;

средней \рукаи kõnek. keskpärane;

не \рукаа, не с \рукаи кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi;

из вторых v

третьих рук teiste suust v käest, vahetalitaja kaudu;

из первых рук kelle enda käest, algallikast;

на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast;

на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast;

на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt;

под весёлую руку kõnek. lõbusas v heas tujus (olles);

под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna;

тяжёл v

тяжела на \рукау kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi;

нечист на \рукау kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud;

\рукаа об \рукау käsikäes, ühisel jõul ja nõul;

не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata;

положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes;

сидеть сложа руки käed rüpes istuma;

сон в руку unenägu läks v on läinud täide;

чужими \рукаами жар загребать kõnek. teiste turjal v nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma;

с пустыми \рукаами tühjade kätega, palja käega;

на \рукаах чьих, у кого (1) kelle hoole all v hooldada, (2) kelle käsutuses v käsutada;

на \рукау кому kõnek. kellele sobima v passima v meeltmööda olema;

как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis v hädas v plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama;

бить v

ударять v

ударить по \рукаам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama;

брать v

взять голыми \рукаами кого kellest paljaste kätega v vaevata jagu v võitu saama;

брать v

взять в руки кого kõnek. keda käsile võtma;

брать v

взять себя в руки end kätte v kokku võtma;

греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma;

гулять по \рукаам kõnek. käest kätte käima;

давать v

дать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima;

давать v

дать волю \рукаам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi v külge ajama;

давать v

дать по \рукаам кому kõnek. kellele näppude pihta andma;

давать v

дать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma;

держать в \рукаах кого keda oma käpa all hoidma, valitsema kelle üle;

держать себя в \рукаах end vaos hoidma;

держать руку кого, чью kõnek. kelle poolt olema v kelle poole hoidma, keda pooldama v toetama;

играть на \рукау кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma;

иметь руку seljatagust omama;

ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema;

марать v

замарать руки kõnek. (oma) käsi määrima;

махнуть \рукаой на кого-что kelle-mille peale käega lööma;

мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, ет veri küünte all;

набивать v

набить руку на чём milles kätt harjutama, mida käe sisse saama;

накладывать v

наложить руку на что millele käppa peale panema;

накладывать v

наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema;

не класть v

не положить охулки на \рукау kõnek. omakasu peal väljas olema;

носить на \рукаах кого keda kätel kandma;

отбиваться \рукаами и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama;

отбиваться v

отбиться от рук kõnek. käest ära v ülekäte v ulakaks minema;

плыть в руки кому kellele sülle langema;

подписываться v

подписаться обеими \рукаами под чем millele kahe käega alla kirjutama;

поднимать v

поднять руку на кого kelle vastu kätt tõstma;

попасться под \рукау кому kellele ette v kätte juhtuma, pihku sattuma;

пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama;

протягивать v

протянуть руку помощи кому kellele abistavat kätt ulatama;

проходить v

пройти через чьи

руки kelle kätest v käe alt läbi käima;

разводить v

развести \рукаами käsi laiutama v lahutama v laotama;

развязывать v

развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama;

оторвать с \рукаами что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma v nabima, minema nagu värsked saiad;

связывать v

связать руки кому keda käsist siduma;

связывать v

связать по \рукаам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust v käsist-jalust siduma;

смотреть v

глядеть из чьих

рук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema v kelle tahtmist mööda tegema v talitama;

всплеснуть \рукаами kahte kätt v käsi kokku lööma;

сходить v

сойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema, (2) millega (õnnelikult) maha saama;

ухватываться v

ухватиться обеими \рукаами за что kõnek. millest kahe käega v küünte ja hammastega kinni haarama;

\рукаа не дрогнет v

не дрогнула у кого kelle käsi ei väärata v ei värise v ei vääratanud v ei värisenud, kes ei kohku v ei kohkunud tagasi;

\рукаа не поднимается v

не поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse v ei ole südant milleks;

руки не доходят у кого, до кого-чего kellel ei ole v kes ei saa milleks mahti;

руки опускаются v

опустились у кого kelle käed vajuvad v vajusid rüppe;

сбывать v

сбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama v müüma v ärima;

с лёгкой \рукаи кого, чьей kõnek. kui keegi on v oli otsa lahti teinud;

под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast;

как \рукаой сняло kõnek. nagu käega v peoga pühitud;

\рукаой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel;

мастер на все руки meister v mees iga asja peale;

из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama;

дело чьих

рук kelle kätetöö;

руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умереть

на чьих

\рукаах kelle käte vahel surema;

из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb v halvasti;

просить чьей

\рукаи kelle kätt paluma;

предложить руку и сердце kätt ja südant pakkuma

339a Г несов.

1. кого-что tõmbama, tirima, kiskuma (kõnek. ka ülek.), sikutama, vedama (ka ülek.), venitama (kõnek. ka ülek.); \тянуть рукоять на себя käepidet enda poole tõmbama, \тянуть силой jõuga tõmbama v tirima v kiskuma v sikutama, \тянуть за руку kättpidi tirima, \тянуть верёвку через двор nööri üle õue tõmbama v vedama, \тянуть жребий loosi võtma, liisku tõmbama, \тянуть трубку piipu tõmbama v kiskuma v pahvima, \тянуть проволоку tehn. traati tõmbama, \тянуть телефонную линию kõnek. telefoniliini vedama, \тянуть кого в кино kõnek. keda kinno kaasa vedama, \тянуть кожу nahka venitama, \тянуть песню laulu venitama, \тянуть с ответом vastusega venitama v viivitama, \тянуть слабого ученика kõnek. nõrka õpilast (klassist klassi) venitama v (järele) vedama, \тянуть кого по службе keda ametiredelil ülespoole upitama, пароход тянет баржу aurik veab praami, паровоз тянет на восток kõnek. vedur venib itta, в печи хорошо тянет ahi tõmbab hästi, ahjul on hea tõmme, тянет за город kõnek. tõmbab rohelisse v linnast välja, меня тянет к родным местам kõnek. mind kisub v tõmbab kodupaika, яблоки тянут ветки вниз õunad kaaluvad oksi alla v looka, тянет ко сну uni tükib v tikub peale;

2. что (välja) sirutama, õieli ajama; \тянуть руку к звонку kätt kella poole sirutama, \тянуть шею kaela õieli ajama;

3. (безл.) чем õhkuma, uhkama, hoovama; \тянуть жаром kuumust õhkama, тянет свежестью õhkub jahedust, от окна тянет холодом aknast hoovab külma;

4. (kergelt) puhuma; kaasa tooma (tuule kohta); с моря тянет лёгкий ветер merelt puhub kerge tuul, ветер тянет запах сена tuul toob v kannab heinalõhna;

5. что kõnek. rõhuma, (sisse) soonima; мешок тянет плечи kott rõhub õlgadele, подтяжки тянут püksitraksid soonivad v on liiga pingul;

6. что imema, pumpama (kõnek. ka ülek.); насос тянет воду pump imeb v pumpab vett, \тянуть вино kõnek. veini timmima v imema, \тянуть кружками пиво kõnek. kannude viisi õlut kaanima, \тянуть все силы из кого kõnek. kellest viimast võhma välja võtma, \тянуть деньги у кого kõnek. kellelt raha pumpama;

7. что kõnek. sisse vehkima, pihta panema, ära virutama, ära tõmbama;

8. kõnek. kaaluma, raske olema; ящик тянет пять кило kast kaalub viis kilo;

9. что aj. raket kandma;

10. на кого-что ülek. kõnek. mõõtu välja andma; его работа тянет на диссертацию tema töö annab väitekirja mõõdu välja, он не тянет на директора ta ei anna direktori mõõtu välja; ‚

\тянуть время kõnek. viivitama, venitama, päevi looja karja saatma, aega surnuks lööma;

\тянуть за язык кого kõnek. keda rääkima panema v sundima v käskima, kelle keelepaelu valla päästma, kelle keelekupjaks hakkama;

\тянуть едва v

с трудом ноги kõnek. (vaevaliselt) jalgu järele vedama;

\тянуть жилы из кого kõnek. keda kurnama, kellel hinge välja võtma, kellest viimast mahla välja pigistama;

\тянуть волынку kõnek. millega venitama, aega viitma, juulitama, kellel pole millega kiiret;

\тянуть душу из кого kelle(l) hinge seest sööma;

\тянуть канитель kõnek. (1) ühte joru ajama, tüütult jorutama, (2) venitama, jorutama;

\тянуть за душу кого kõnek. hinge närima, hinge seest sööma, ära tüütama;

\тянуть за уши кого kõnek. keda tagant upitama, keda kättpidi edasi talutama;

\тянуть (служебную, солдатскую)

лямку kõnek. (teenistus-, sõduri)koormat vedama v kandma, mis rangid on v olid kaelas;

\тянуть одну и ту же песню kõnek. halv. ühte ja sama laulu laulma, ühte joru ajama, kellel on üks ja sama plaat peal;

\тянуть кота за хвост kõnek. jorutama, joru ajama, sõna takka vedama;

\тянуть резину kõnek. viivitama, venitama

278a Г сов.несов.

направлять 1. кого-что, к кому-чему, на кого-что, куда saatma, suunama; \направить на третий этаж kolmandale korrusele juhatama v saatma, \направить кого к юристу keda juristi juurde saatma, \направить на работу tööle saatma, \направить не по адресу valel aadressil saatma, \направить письмо куда kirja läkitama v saatma kuhu, \направить кого в распоряжение директора keda direktori käsutusse andma v suunama, \направить работника куда töötajat lähetama v komandeerima kuhu, \направить пистолет на кого-что püstoliga sihtima keda-mida, püstolit suunama kellele-millele, \направить критику в адрес кого kriitikat kelle pihta suunama v sihtima, \направить дело в суд asja kohtusse andma, \направить взгляд на кого kellele pilku pöörama, \направить все усилия на что mille heaks pingutama, \направить силы на что mille heaks v nimel jõudu koondama, \направить внимание на что tähelepanu juhtima v pöörama millele;

2. что kõnek. (töö)korda seadma, parandama; \направить станок tööpinki korda seadma;

3. что kõnek. teravaks ihuma, (ära) teritama; \направить косу v косу vikatit pinnima;

4. что korraldama, organiseerima; \направить работу (1) tööd hästi korraldama v suunama, (2) madalk. tööd käima panema; ‚

\направить v

направлять на путь истины v

на истинный путь кого keda õigele teele juhatama, tõeteele juhtima;

\направить v

направлять (свои) стопы v

шаги v

путь куда, к кому oma samme seadma kuhu

165a Г несов.

1. кого-что, чем, за что kandma, tassima, tirima, sikutama, vedima, lohistama; \таскать мешки kotte tassima v tirima, \таскать воду вёдрами ämbritega vett kandma v tassima, \таскать на руках süles kandma v tassima, \таскать с собой kõnek. endaga kaasas kandma v tassima, \таскать на буксире puksiiris vedama, \таскать за руку kõnek. kättpidi v käest tirima, \таскать за уши kõnek. kõrvu tuliseks tegema, kõrvust sikutama, \таскать за волосы kõnek. tutistama, karvustama;

2. кого-что, из чего välja tõmbama v tirima; \таскать гвозди из стены naelu seina seest välja tirima;

3. что kõnek. (kaua, pidevalt) kandma (rõiva kohta); trööpama; \таскать целое лето одно платье kogu suve ühtsama kleiti trööpama;

4. кого-что kõnek. tõmbama, näppama, pihta panema; ‚

\таскать каштаны из огня для кого kelle jaoks kastaneid tulest välja tooma;

еле v

едва v

насилу ноги \таскать kõnek. (häda)vaevu v (häda)vaevalt jalgu järel v taga vedama v lohistama

73 С ж. неод. punkt, täpp; кульминационная \точкаа kulminatsioonipunkt, узловая \точкаа sõlmpunkt, торговая \точкаа müükla, müügipunkt, müügikoht, мёртвая \точкаа surnud punkt v seis, \точкаа опоры tugipunkt, toetuspunkt, \точкаа соприкосновения puutepunkt, kontaktpunkt, \точкаа с запятой semikoolon, punktkoma, \точкаа отправления liter. lähtepunkt, исходная \точкаа lähtepunkt (ka mat., ka ülek.), \точкаа отчёта lähtepunkt (ka ülek.), ülek. lähtealus, \точкаа пересечения lõikepunkt, lõikumispunkt, \точкаа плавления füüs. sulamispunkt, \точкаа замерзания füüs. külmumispunkt, \точкаа кипения füüs. keemispunkt, \точкаа весеннего равноденствия astr. kevadpunkt, \точкаа летнего солнцестояния astr. suvepunkt, \точкаа осеннего равноденствия astr. sügispunkt, \точкаа зимнего солнцестояния astr. talvepunkt, \точкаа встречи sõj. pihtamispunkt, \точкаа попадания sõj. tabamispunkt, \точкаа прицеливания sõj. sihtpunkt, долговременная огневая \точкаа sõj. püsitulepunkt, dott, огневая \точкаа tulepunkt, \точкаа своего стояния sõj. oma asukoht, \точкаа зрения arvamus, seisukoht, vaatekoht, vaatevinkel, с \точкаи зрения кого kelle arvates v arvamuse järgi v vaatevinklist, смотреть в одну \точкау ühte punkti vaatama, в небе видна светлая \точкаа taevas paistab v on näha hele täpp, надо -- и \точкаа kõnek. on vaja ja punkt, больше я к нему не пойду -- \точкаа kõnek. enam ma tema poole v juurde ei lähe -- punkt, \точкаа -- пора спать kõnek. aitab, on aeg magama minna, ставить \точкау punkti panema (ka ülek.); ‚

бить в одну \точкау ühte ja sama taotlema, sama eesmärki teenima, kõiki jõupingutusi millele suunama; знать

до \точкаи viimse peensuseni v üksikasjani teadma;

дойти до \точкаи madalk. ummikusse v omadega puntrasse minema;

доводить v

довести до \точкаи madalk. keda ummikusse ajama;

в (самую) \точкау попасть v

угодить kõnek. naela pea pihta v märki tabama; märki v täppi minema;

\точкаа в \точкау kõnek. täpipealt, täpselt; täpp-täpilt;

ставить v

поставить \точкаи v

\точкау над и i-le punkti (peale) panema

ударять 1. 269a кого-что, чем, по кому-чемк, во что lööma, lööki v hoopi andma (ka ülek.); \ударитьть кулаком по столу rusikaga vastu lauda lööma, \ударитьть в грудь vastu rindu lööma, \ударитьть ногой jalaga lööma, \ударитьть по врагу vaenlasele lööki v hoopi andma, \ударитьть по голове vastu pead lööma v andma, \ударитьть в колокол (häire-, kiriku)kella lööma, \ударитьть к заутрене hommikujumalateenistust sisse lööma v helistama, \ударитьть в барабан trummi lööma, \ударитьть по распущенности lohakusele ja korralagedusele pihta andma, \ударитьть по бюрократам bürokraatidele pihta andma v säru tegema, часы \ударитьли полночь kell lõi keskööd v kesköötundi, в глаза \ударитьл яркий свет silmadesse lõi v hakkas ere valgus, его \ударитьло током ta sai elektrilöögi, луч солнца \ударитьл в комнату kõnek. tuppa tungis päik(e)sekiir, его \ударитьло в пот kõnek. ta läks v lõi üleni higiseks v hernesveele, его \ударитьл паралич kõnek. ta halvati ära, ta sai halvatuse, ему \ударитьло шестьдесят kõnek. ta sai kuuskümmend (aastat) täis, tal sai kuuskümmend turjale;

2. 269b kõlatama, kärgatama; \ударитьл выстрел kõlas pauk, \ударитьл звонок kõlatas v helises kell, \ударитьл гром kärgatas kõu;

3. 269a кого-что kõnek. pauku tegema, tuld andma, tulistama, laskma; \ударитьть залпом kogupauku andma;

4. 269a что, во что, без доп. kõnek. mida tegema pistma v kukkuma, põrutama, hooga peale hakkama v algust tegema v kallale asuma; \ударитьть в вёсла hoogsalt aerudele vajutama, \ударитьли сильные морозы tuli käre pakane, \ударитьл проливной дождь hakkas lahinal sadama, оркестр \ударитьл лезгинку orkester lõi lahti lesginka; ‚

\ударитьть по сердцу kõnek. nagu noaga südamesse lõikama;

\ударитьть v

ударять в голову кому kõnek. (1) kellele pähe lööma v hakkama (näit. vein), (2) kellele pähe torkama v turgatama;

\ударитьть v

ударять в нос кому kõnek. kellele ninna lööma;

\ударитьть v

ударять об заклад van. kihla vedama;

\ударитьть v

ударять по карману кого kõnek. kellele tasku pihta käima;

\ударитьть v

ударять во все колокола (1) kõnek. häirekella v hädakella lööma, (2) madalk. suure kella külge panema v riputama, tervele ilmale kuulutama;

\ударитьт v

\ударитьл чей

час kelle tund tuleb v on tulnud;

кровь \ударитьла в голову кому kellel lõi v tõusis veri pähe;

не \ударитьть лицом в грязь kõnek. endale mitte häbi tegema;

\ударитьть v

ударять по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kaupa küpseks tegema;

палец о палец не \ударитьть для кого-чего, без доп. kõnek. mitte sõrmegi v lillegi v kõverat kõrtki liigutama, mitte kõrtki kõrre peale tõstma;

как обухом по голове \ударитьло кого kõnek. kes on v oli nagu puuga pähe saanud;

\ударитьть v

ударять по носу кого kõnek. kellele nina pihta andma

325 (буд. вр. собью, собьёшь, собьёт) Г сов.несов.

сбивать 1. кого-что, с чего alla v maha v küljest lööma; \сбить яблоко с дерева õuna puu otsast alla lööma, \сбить с ног pikali v jalust maha lööma, \сбить замок с двери lukku ukse küljest lahti murdma, \сбить температуру palavikku alla võtma (ravimisega), \сбить цену kõnek. hinda alla lööma, \сбить темп tempot v kiirust vähendama v maha võtma, \сбить охоту спорить vaidlushimu ära võtma;

2. что kõnek. lõhkuma, katki tegema; lääpa v viltu v ära tallama; \сбить каблук kontsa viltu tallama;

3. кого-что ülek. kõnek. segi v segadusse ajama; \сбить планы plaane segi ajama, \сбить порядок (esemete) asetust v paigutust segi lööma v segi paiskama, \сбить ученика трудным вопросом õpilast v õppurit raske küsimusega segadusse ajama;

4. eksitama, kõrvale kallutama, hälvitama; \сбить с дороги teelt eksitama;

5. что, на что (jututeemat) mujale viima; кого-что, на что, куда kõnek. õhutama; \сбить разговор на другую тему juttu mujale v teisale viima;

6. кого-что kõnek. kokku kuhjama v ajama; \сбить в кучу что mida hunnikusse kuhjama;

7. что kokku lööma v klopsima; \сбить ящик kasti kokku lööma, \сбить бригаду kõnek. brigaadi kokku klopsima;

8. что (vahule, kokku) lööma, kloppima; \сбить яйца mune vahule lööma, \сбить масло võid tegema, kirnuma (van.); ‚

\сбить v

сбивать гонор v

спесь v

форс с кого kõnek. kelle kõrkust kärpima v ninakust vähendama v maha võtma, kellele nina pihta andma;

\сбить всех в кучу kõnek. kõiki ühte patta panema;

\сбить v

сбивать с толку кого kõnek. (1) kelle jutulõnga v jutujärge sassi ajama, keda segadusse ajama, (2) keda eksiteele v halvale teele v libedale teele ahvatlema v viima

254a Г сов.несов.

расстреливать 1. кого-что maha laskma;

2. кого-что kelle-mille pihta tulistama; \расстрелять демонстрацию rongkäiku tulistama, rongkäigu pihta tuld avama, rongkäiku tulistamisega laiali ajama, \расстрелять вражеские танки vaenlase tanke tulistama;

3. что ära v viimseni välja laskma v tühjaks laskma, laskmisega ära kulutama; \расстрелять все снаряды kõiki mürske ära laskma;

4. что laiaks tulistama (näit. suurtükirauda)

289 (без страд. прич. прош. вр.) Г сов.несов.

угождать 1. кому-чему, на кого-что, чем kelle tahtmist (mööda) tegema, kelle meele järele olema v talitama v toimima, kellele meelehead v heameelt tegema v valmistama; \угодитьть его желаниям tema soove täitma v rahuldama, на её вкус трудно \угодитьть tema meele järele on raske olla, tema tahtmist ei oska keegi teha v täita, на всех v всем не \угодитьшь kõigi tahtmist ei saa teha, kõigi meele järele ei jõua olla;

2. (без несов.) по чему, чем, в кого-что, куда kõnek. sattuma, juhtuma, trehvama, tabama, sattuda v trehvata v tabada oskama; \угодитьть камнем в окно kiviga (otse) aknasse sattuma v tabama v trehvata v põrutada oskama, \угодитьть в гости к обеду just lõunasöögiks külla sattuma v trehvama v sattuda v trehvata oskama, \угодитьть в тюрьму vangi v kinni kukkuma, пуля \угодитьла ему прямо в плечо kuul tabas teda otse õlga, что под руку \угодитьло mis kätte juhtus v pihku puutus;

3. (без несов.) в кого kõnek. kellesse minema, kellega sarnanema; сыновья \угодитьли в отца pojad on isasse läinud; ‚

\угодитьть в самую точку naelapea pihta tabama v minema, täkkesse v täppi minema, märki v kümnesse tabama;

\угодитьть пальцем в небо kõnek. mööda panema, viltu v märgist mööda laskma; \угодитьть v угождать

и нашим и вашим kõnek. kahte isandat teenima, kahe pere koer olema, kõigiga hea olla tahtma

1 С м. неод. tasku, tehn. ka salv, pesa; боковой \карман küljetasku, нагрудный \карман rinnatasku, внутренний \карман sisetasku, накладной \карман pealepandud tasku, вшивной \карман sisseõmmeldud tasku, \карман для часов kellatasku, смазочный \карман määrdetasku, подающий \карман söötesalv, приёмный \карман väljesalv, смоляной \карман vaigupesa; ‚ у кого

толстый v

тугой \карман kõnek. kellel on rahakott pungis v tüse rahakott;

бить по \карману кого kõnek. kellele tasku pihta käima;

не по \карману кому kõnek. pole kellele taskukohane, kelle rahakott ei löö millele vastu;

класть v

положить (себе) в \карман oma taskusse pistma, vahelt tegema;

набивать v

набить (себе) \карман kõnek. oma punga v kukrut täitma;

залезать v

залезть в \карман к кому, чей kõnek. kätt kelle taskusse pistma;

за словом в \карман не лезет v

не полезет kõnek. ei ole suu peale kukkunud;

держи \карман (шире) kõnek. ära loodagi, pühi suu puhtaks

4 С м. неод. aadress, elukoht; домашний \адрес elukoht, koduaadress, обратный \адрес saatja aadress, приветственный \адрес auaadress; ‚

в \адрес кого-чего kelle-mille pihta, kelle aadressil;

не по \адресу kõnek. valel aadressil (ülek.), valele isikule

1 С м. неод.

1. (бeз мн. ч.) toetamine, surumine, naaldamine, nõjatamine, najatamine; toetumine, naaldumine, nõjatumine, najatumine; точка \упора toetuspunkt;

2. tehn. tugi; (kande)alus; piirik, tõke, tõkis, põrk; боковой \упор trük. külgtõkis, измерительный \упор mõõtetugi, плечевой \упор õlatugi (relval), завинтить до \упора lõpuni kinni keerama v kruvima;

3. raudt. (umbtee) tõkkepukk;

4. sport toeng; \упор лёжа toenglamang, \упор стоя toengseis, \упор на руках käsivarstoeng, \упор на коленях toengpõlvitus, \упор верхом käärtoeng, \упор присев toengkägar; ‚

делать \упор на ком-чём, на кого-что mida rõhutama, millele (erilist) rõhku panema, kelle-mille tähtsust rõhutama; встать

в \упор otse kelle ette seisma (jääma); сказать

в \упор kõnek. otse v suisa näkku v suu sisse ütlema; смотреть

в \упор otse v ainiti v näkku v silma vaatama; столкнуться

в \упор silmast silma v palgest palgesse kokku v nägema sattuma; стрелять

в \упор lähedalt v läheda maa pealt (pihta) tulistama;

огонь в \упор lähituli; спросить

в \упор otse v keerutamata küsima

90 С ж. неод. (бeз мн. ч.) ülbus, kõrkus, upsakus, suurelisus; барская \спесь (1) härraslik v saksik ülbus, (2) van. tulinelk, сбить \спесь с кого kellele nina pihta andma, kelle kõrkust kärpima

165 Г несов.

1. за кого-что kellest-millest kinni haarama v hakkama; \хвататься за шапку mütsi haarama, \хвататься за оружие relva haarama, \хвататься руками kätega haarama, \хвататься за руки kätest kinni haarama, \хвататься за чью мысль kelle mõttest kinni haarama, \хвататься за перо ülek. sulge haarama, \хвататься за любую работу igast tööotsast kinni hakkama v haarama;

2. за что kõnek. mille kallale asuma; он не знал, за что \хвататься ta ei teadnud, kust otsast peale hakata v millest pihta hakata, \хвататься за всё kõike korraga tegema, \хвататься за книгу lugema v raamatu kallale asuma;

3. страд. к

хватать I; ‚

\хвататься за ум aru v mõistust pähe võtma, mõistlikumaks muutuma; vrd.